Kaaskiri:
Kirjutasime selle loo Äripäeva konkursile “Edukas Eesti”. Paraku töö ei kvalifitseerunud, sest polnud piisavalt asine ning eesmärk oli liiga abstarktne. See vastus tuli mulle tuttav ette. Tuttav ette viimase aasta jooksul kohtumistest mitmete erinevate inimestega, kui oleme rääkinud võimalustest viia suhteteemalised koolitused ettevõtetesse. Ikka selleks, et saada teadlikuks lähisuhete mõjust meie igapäevasele elukvaliteedile. Kui on teadlikkus ja tööriistad, on võimalik midagi muuta. Tagasiside on olnud midagi sellist, et:” Inimesena usun selle toimimisse, aga no ma ei tea, kas ettevõttesse see sobiks… Pole nagu piisavalt asjalik… Töine… Tõsiseltvõetav…”
Mõistan, et on väga keeruline astuda see esimene samm ja teha miskit teistmoodi. Meil on nii palju hirme ja muresi. Kas sellest on piisavalt kasu? Mis see muudab? Mis teised võivad mõelda?
Ka minul on olnud sarnaseid mõtteid, kui oma teekonda alustasin. Kui oled aga kogenud turvalise suhte võlujõudu, siis leiad usku oma hirme ületada ja näed kulda, mida sellest võidad.
Jätkame oma müüdimurdja teekonda. Hoolivalt ja kannatlikult.
Head lugemist ja kogemist!
Eesti edu – õnnelikud inimesed.
Kõik me soovime elada riigis, mis on turvaline, majanduslikult edukas, konkurentsivõimeline, arenev ja innovaatiline. Kas selline võiks olla ettekujutus edukast Eestist? Õnnelikust Eestist? Kui jah, siis mis selle tagaks? Mis võiks olla õnne valem?
Tänane probleem?
Ühiskonnas – Me kõik oleme suuremal või vähemal määral ametis iseenese tõestamisega. Võitleme isikliku tõe ja uskumuste eest. Võitlus toob omakorda kaasa ebaturvalise olukorra ning teineteisest eemaldumise. Sageli puudub kuulamisoskus ning tahe ja püüe vaadelda probleeme erinevate vaatenurkade alt. Toimub huvigruppide ja ühiskonnakihtide vastandumine, mis omakorda põhjustab eemaldumist. Arvame teadvat, mida keegi vajab või mis kellelegi sobiks.
Peres – Vanematena oleme sageli hõivatud ellujäämise ja igapäevaste olmeprobleemide lahendamisega, mis kõik pärsivad aega ning ressurssi omavahel olemiseks. Majanduslikult kindlustatutena leieme me uued vabandused, miks lähisuhted fookusest välja jätta. Puuduvad kommunikatsioonioskused, mis võimaldaksid rääkida ebaturvalistest asjadest turvalisel viisil. Kõik see omakorda viib lähisuhetes emotsionaalse eemaldumiseni, mis toob kaasa kõrgenenud stressitaseme, haigused ja asendustegevuste tekkimise. Näiteks alkoholi või narkootiliste ainete tarbimise, virtuaalmaailma põgenemise, samuti kõrvalsuhete tekkimise. Stressiga väheneb tööalane efektiivsus ning suurenevad tervisega seotud riskid. Vanemate omavaheliste suhete keerukus viib laste ebastabiilse käitumise kasvamiseni, mis omakorda mõjutab järgnevate põlvkondade füüsilist ja vaimset tervist.
Oleme kõik omavahel ühenduses.Toome siinkohal näite meie igapäevasest elust: mehe ja naise suhtes on pikka aega kestnud pinged, mis aina süvenevad. Neil puuduvad oskused, kuidas omavahelisi konflikte turvaliselt ja koostööaltilt lahendada. Antud ebaturvalisest suhteruumist saavad osa nende lapsed, kes viivad pinged edasi kooli ja lasteaeda. Samuti saavad kodustest pingetest osa naise ja mehe töökaaslased, sest kõrgenenud stressiga inimesed on tundlikumad ja ärrituvamad. Nende immuunsüsteem on nõrgem, mis omakorda tähendab vähenenud võimekust. Me võime küll jutustada enesele lugu, et suudame oma peresisesed mured jätta koduseinte vahele, aga paraku on see vaid illusioon. Meie emotsioonid ja tunded on meiega kõikjal kaasas, tahame me seda või mitte. Pingelised peresuhted mõjutavad tervet kogukonda.
Mida oleks vaja?
Esmalt on oluline teadvustada, et täisväärtusliku elu üks tähtsamaid vajadusi on armastada ja olla armastatud. Meile kõigile on oluline omada turvalist emotsionaalset ja füüsilist lähedust vähemalt ühe inimesega, oma partneriga. Tähtis on mõista, et turvaline ühendus kahe inimese vahel ei teki iseenesest vaid seda tuleb luua – teadlikult ja järjepidevalt. Millest koosneb armastus? Eelkõige oma kaaslase jaoks kohal olemisest, lõpuni ära kuulamisest, mõistmisest, ka siis, kui asju ise teistmoodi näen, hoidmisest, koos tegemistest, koos naermisest ja nutmisest, hoolimisest ja kinnitamisest, et armastan sind. Me kõik vajame seda sünnist surmani.
Teiseks on oluline teadvustada, et muutused algavad minust. Keegi teine ei saa mind ja minu elu muuta rohkem kui ma ise. On vaja teadlikku otsust ja tahet oma suhte muutmiseks, alustades iseenda käitumismustrite muutmisega.
Kolmandaks on oluline teadvustada, et kui minu praegused pingutused pole vilja kandnud, siis tuleb midagi muuta. Paljud meist on kurnatud panustamisest suhtesse, kuid vaatamata sellele pinged aina kasvavad ning lõpuks minnakse ikkagi lahku. Sel juhul tuleb hankida uusi teadmisi ja oskusi, sest vana käitumismuster ei toimi. Konfliktid ja üksildustunne on elu sama normaalsed osad nagu janu ja nälg. Need on vaid märguanded, et antud olukord vajab muutusi.
Oluline on teadvustada, et suhe on nagu aed, mis vajab pidevad hoolt ja see on eelkõige töö iseendaga. Selleks, et aed oleks silmale kena vaadata ja viljakas, tuleb niita muru, rohida, istutada, väetada, kahjureid peletada. Täpselt sama kehtib suhte puhul – pidev tegelemine, enese arendamine ja täiendamine.
Kui oskame seda kõike teha oma lähisuhetes, siis saame omandatud oskusi rakendada kõigis suhetes ja olukordades.
Mis meid takistab?
Meil on rohkelt uskumusi ja tõekspidamisi, mis takistavad edasiliikumast:
- Hea suhe toimib iseenesest, selleks pole vaja oskusi ega teadmisi.
- Mina olen õige ja kui suhe ei toimi, siis järelikult peaks partner muutuma.
- Pean kõigepealt ennast korda tegema ja alles siis saan luua toimiva suhte.
- Suhteteema on tabu ja liiga isiklik ning piinlik on abi otsida.
- Pean ise hakkama saama, kannatada tuleb üksinda.
- Minu minevik ei mõjuta minu tänaseid suhteid.
Kuidas olukorda muuta?
Kuulamisoskuse, mõistmise ja empaatiavõime arendamine ning õppimine võiks olla osa meie haridusprogrammist, mis saaks alguse juba lasteaias. Kõige efektiivsemalt saame mõjutada muutusi kui viia teadmised lastevanemateni, kes elavad paarisuhtes. Lapsed õpivad mitteteadlikult kõige enam oma vanematelt ja just sealt saavad alguse paljud automaatsed käitumismustrid kogu eluks. Seega kui vanemad õpivad omavahel uuel viisil suhtlema – teadlikult kuulama ja teinteist mõistma, siis saavad nende lapsed kaasa juba uue suhtemustri ja neil on tulevikus kergem oma suhteid korras hoida. Teadlikust paarisuhtest saab alguse kogu ühiskonna tervenemine.
Teadlikkust on võimalik tõsta läbi erinevate väljundite:
- Ühiskonna poolt loodav soodne kasvulava paarisuhete väärtustamiseks ning sellealaste teadmiste jagamiseks läbi erinevate kanalite, milleks saavad olla programmid ja koolitused ettevõtetes, haridusasutustes ning erinevates kogukondades.
- Lähisuhteteemade käsitlemise muutmine tavapäraseks nähtuseks Eesti ettevõtetes läbi erinevate töötajatele pakutavate koolituste.
- Kogukondades info jagamise laiendamine, mis aitab inimestel teadvustada, et paarisuhte töötubade läbimine võimaldab neil endil areneda ning hoida oma suhe toimivana, mis mõjub positiivselt nende lastele ja kaudselt kogu ühiskonnale.
- Suhtenõustamiste ja – teraapiate muutmine inimestele sama kättesaadavaks ja turvaliseks nagu näiteks perearsti külastamine. Umbes 90% meie ühiskonna probleemidest saavad alguse koduseinte vahelt ja nende probleemidega ei pea ega tohi jääda inimesed üksinda.
Miks mitte muuta meie riik edukamaks läbi õnnelike inimeste, kes on turvalistes ja rahuldustpakkuvates suhetes.
Meil on võimalus luua just täpselt selline Eesti nagu me soovime. Alustades iseendast ja oma lähisuhetest. Meie käes on valik, kas me lisame suhetesse turvalisust või võtame seda ära. Kas me toome oma riiki ja kogukonda mõistmist, hoolimist ja empaatiavõimet või me võtame seda ära.
Mida annad, seda saad ka vastu.
Imago suhteterapeudid ja koolitajad
Urme Raadik ja Sille Jõgeva
