Kui me armume, siis muutub elu ühtäkki meie jaoks värvikirkaks. Me tahame lõputult koos olla, räägime kõigest, kuulame teineteist, pakume teineteisele rohkelt füüsilist lähedust ja kõik piirid justkui sulavad. Tunneme end seksikana, targana, rõõmsana ja andekana. Kogeme ühendust, terviklikkust, tunneme end täielikult elusana ja iseendana.
Kuid paratamatult – kas me abiellume või kolime kokku – hakkavad asjad ühel hetkel valesti minema. Illusiooni loor justkui langeb ja tundub, et meie partner on teistsugune, kui me seni arvasime. Tuleb välja, et tal on ka omadusi, mida me ei talu. Isegi need omadused, mida me kunagi imetlesime, hakkavad meid ärritama. Meie vanad valud aktiveeruvad uuesti, kui arvame, et meie partner ei suuda või ei taha meid armastada ja meie eest hoolitseda nagu ta alguses ju lubas. Meie unistus tõelisest armastusest puruneb ja tunneme end üksi, solvununa ja eraldatuna.
Pettumus muutub tasapisi vihaks. Kuna meie partner ei anna meile enam seda, mida me vajame, muudame taktikat püüdes sundida oma partnereid hoolima – läbi viha, nutu, endassetõmbumise, häbi, hirmutamise, kriitika – mis iganes võiks toimida. Võimuvõitlus on alanud ja võib kesta aastaid, kuni me lahku läheme või loome justkui vaherahu, elades sageli paralleelselt erinevaid elusid või kuni otsustame abi otsida. Me soovime oma südames tunda end elusana, saada tagasi oma unistus ja kogeda ühendust.
Meil on vaja mõista ja aktsepteerida, et konflikt peabki juhtuma. Konflikt on igasse suhtesse sisse planeeritud nagu on ka looduses kõigel ja kõigil polaarsus. Karm tõde on see, et abielu aluseks on hoopiski kokkusobimatus. Konflikti tuleb mõista kui märki sellest, et meie psüühika püüab ellu jääda ja oma vajadusi rahuldada ning taastada ühenduse tunnet. Konflikt on kasv ja areng, mis soovib sündida. Paraku ilma selle teadmiseta on konflikt purustav ja hävitav.
Romantiline armastus peabki lõppema. Armumine on justkui liim, mis seob kokku kaks erinevat ja justkui kokkusobimatut inimest, et õppida teineteise minevikuhaavu tervendama ja saada selle õppimise läbi tagasi oma kaotatud osad/oskused. Hea uudis on see, et ka võimuvõitlus peaks lõppema. Emotsionaalne side, mille loob romantiline armastus, et hoida partnereid ka rasketel aegadel koos, areneb konflikti lahendamise protsessis võimsaks orgaaniliseks sidemeks. See on meie võimalus liikuda mitteteadlikust suhtest teadlikku suhtesse.
Teadlik suhe ei ole mõeldud nõrganärvilistele, sest see nõuab tõhusamate toimetulekumehhanismide õppimist kui nutmine, vihastamine ja solvumine või endassetõmbumine, mis meile nii harjumuspäraseks on saanud. Teadlik suhe tähendab taasühinemist läbi turvalise dialoogi. Meil on vaja õppida turvaliselt väljendama oma vajadusi. Teadlik suhe tähendab sirutumist, et õppida pakkuma oma partnerile seda, mida ta tervenemiseks vajab. See ei ole lihtne, kuid see toimib.
Sõltumata sellest, mida me usume, ei sünni suhted armastusest, vaid meie vajadustest. Teadlikes suhetes saab sündida tõeline armastus. Kuidas iganes sa praegu end ka tunned oled sa juba koos oma unistuste partneriga, kuid hetkel on ta lihtsalt maskeeritud. Teadlik suhe ise on teraapia, mida vajame oma eluenergia ja ühendustunde taastamiseks ning tõelise armastuse teele jõudmiseks.
/Harville Hendrix ja Helen LaKelly Hunt/
