„Miks sa selle värava lahti jätad? Kas on raske seda kinni panna või… Ma ei saa sellest aru…“ küsis Taavi mõned nädalad tagasi mu käest.
Jutt käis meie jalgväravast. Mul on tõepoolest miski komme, et kui lähen Bellaga jalutama, siis jätan jalgvärava lahti. No niimoodi pool poikvele.
Tajusin küsija hääletoonis pigem manitsust, kui uudishimu, et miks ma päriselt selle lahti jätan. No ja minu roomaja aju reageeris. Esimene vastus oli, et mis vahet, miks ei või olla siis lahti, tulen ju kohe varsti tagasi. No lisaks on meie eesaed nii madal, et mingiks turvaelemendiks seda lugeda ei saa. Isegi osad kliendid, kes esimest korda tulevad, astuvad lihtsalt üle.
Ehk siis olin läbi oma õigustuste kohe valmis oma „õigema õiguse“ eest võitlusesse astuma.:)
Hingasin korraks sügavalt sisse ja välja, tegin pausi ja valisin olla uudishimulik.
„Palun räägi, miks sulle on oluline, et värav kinni oleks…“ küsisin vastu, „Ma päriselt tahan aru saada.“
Vaikus. Ja siis valis Taavi jagada oma mõtteid. Ei hakka neid siia kirja panema, aga kõik olid loogilised ja arusaadavad.
Kuni ta jagas mõtet, et tema jaoks on lahtine värav märk sellest, et külalise või möödakäijana oled oodatud lahkesti sisse astuma.
Voplaa! Miski jõnks käis minust läbi. See kõnetas mind kohe väga. Ühtäkki olid kõik mu eelmised selgitused ja põhjendused, miks mina värava lahti jätan, kadunud.
Mõistsin, et lahtise väravaga olen loonud endas oodatud olemise mesimagusat turvatunnet. Et see on asi, mida olen teinud enda jaoks ise, et tunda end oodatuna. Et tunda end olulisena.
Taavi kuulamine ja iseenda loo jagamine tõi meie vahele kerguse. Kaks maailma – ühtaegu erinevad ja sarnased.
Rõõmustasime oma otsuse eest valida mitte reageerida ja võidelda vaid olla uudishimulikud, valida kuulata ja mõista.
No ja alates sellest hetkest panen värava oma järel jalutama minnes kinni.
Seda on lihtne ja loogiline teha.
Panen kinni kergusega, ilma vastupanuta ja kohustuseta. Lihtsalt panen kinni.
Sest miski on paika loksunud ja tunnen end oodatud ning olulisena. Ilma väravat lahti jätmata.
Väravaga pole siin tegelikult ju suurt miskit pistmist – lahtine värav oli vaid triger, mis aitas millelgi olulisemal pinnale tõusta. See saab juhtuda vaid siis, kui valime vaadata pinnavirvenduse all. Ja valik on alati meie kätes.
