Usun, et kõik inimesed on erinevad. Nii oma olemuselt, loomult, tahtmistelt, soovidelt, rõõmult ja valult… Me kogeme kõike omamoodi ja see ongi vahva.
Sina oled Sina ja Mina olen Mina.
Oma Teekonnal kohtume paljude inimestega. Mõnedega viivuks ja mõnedega päris pikaks ajaks. Vahel võib tunduda, et inimene, kellega koos oled on justkui hoopis teisest maailmast – teiste huvide, mõtete, arvamuste ja tunnetega. Teda rõõmustab või kurvastab hoopis muu, kui Sind. Tema hobid pole need, mis Sinul silma särama panevad. Tekib küsimus, et miks ma siis siin olen? Tema kõrval?
Meil on olemas uskumus, et saame olla õnnelikud vaid siis, kui meie kaaslased on meiega sarnased – samad huvid, hobid, mõttemaailm jne. Ja nii me siis vaevlemegi mõttega, et Miks? Miks? Miks?
Astudes sammu edasi ja kogedes Päriselt Vaba Armastust on võimalik mõista, et see just ongi vahva. Meie erinevused rikastavad meie maailma. Tekib soov ja tahtmine kogeda ning mõista oma partneri erinevusi ja kaob soov teda enesega samastada.
Ühtäkki tunned, et Tema rõõm on ka Sinu rõõm ja Tema kurbus on Sinu kurbus. Sa tahad saada osa Tema maailmast ja rõõmudest/kurbustest. Isegi kui Sa neid alati ei mõista… ja see on ka ok, sest me kõik oleme erinevad… Aga Sa austad oma kaaslast koos kõige sellega, mis temas on. Ja soovid saada osa Tema maailmast… Sel hetkel kaob meis hirm, mille ajendil otsime ainult seda ühisosa, sest tundub, et erinevused lõhuvad ja lammutavad. See kõik saab juhtuda siis, kui Armastus on üdini siiras, saladusteta ja hirmude ning häbideta.
Sinna jõudmiseks on vaja lammutada müüre ja lõhkuda seinu. Vahel on vaja puhata ja hinge tõmmata ja nagu ikka on vaja raske töö tegemise juures ka mängida ning lõbutseda.
Üks aga on kindel – mittemidagi tehes ei saa tulla ka muutused!
Usku, Lootust ja Armastust!
Ikka Armastusega/Urme/
