Kui keegi oleks mulle 30 aastat tagasi öelnud, et suhtes olemist on vaja õppida oleksin vist ta välja naernud. Päriselt. Mina uskusin küll, et kui leiad selle päris õige, siis kõik sujub justkui iseenesest. Ja kui ei suju, siis järelikult vist pole ikka see päris õige…
Tervitan alati oma vastuvõtule ja ka töötubadesse tulnud paare tunnustusega.
Tunnustan, et nad on julged ja tublid, et soovivad oma teadlikkust kasvatada, vastutust võtta ning midagi muuta. Iseendas.
Ja teate, see kasvamine ei ole esialgu üldsegi lihtne ja mugav. Eriti keeruline tundub seda teha koos oma kaaslastega, sest meie partner on see, kes suudab panna meid tundma kõige paremaid tundeid ja samuti ka kõige valusamaid tundeid – ikka selleks, et saaksime kasvada…
Armastusel on sügav mõte ja see viib meid elu suurima isikliku arenguni. Kui me vaid usaldame ja selleks loa anname.
Sel sügisel on üsna mitu naist ja meest pöördunud minu poole suure igatsuse ja murega, et nemad sooviksid tulla töötuppa, aga partner pole kohe üldse nõus.
Mõistan kutsuja igatsust ja pettumust, kui kaaslane ei ole õhinal valmis kaasa tulema.
Armas-kallis kutsuja. Kui sinu kaaslane pole sarnaselt sinuga vaimustunud töötuppa tulekust, siis ole juba selle eest tänulik, et ta mokaotsast annab teada, et “Noh kui sul nii väga vaja on, ju ma siis tulen.. Sinu pärast…“ Ole mõistev ta ebakindluse suhtes ja usu mind, ta tuleb sinuga. Tuleb, sest näeb, et sa hoolid tema segadusest ja ebakindlusest. Temast endast.
Mõistan ka kutsutu ebakindlust ja tõrksust, kui teda kutsutakse kusagile, mis võib tunduda segase ja teadmatuna. Mõistan mõtteid, mis võivad kutsutu peas keerelda: Keegi tahab mind taas muuta. Sellest pole nagunii abi – ajaraiskamine. Ma ei jaksa taas seda moraali kuulata. Suhtega ei saa ise hakkama vaid nõrgad – meie seda pole. Mis sellest, et kõik pekkis on.
Armas-kallis kutsutu. Kui see tulek tundub sulle tobeda, ebavajaliku, hirmutavana ja sul on kahtlus, et tegemist võib olla ebaturvalise ja hinnanguid täis kolme päevaga, siis mõistan, et võid nii tunda. Võib olla on sul mõni halb eelnev kogemus või on arutelud ja vestlused kaaslasega olnud moraaliloengute sarnased. Luban sulle, et selle töötoa jooksul saad kogeda täiesti vastupidist suhteruumi ja suhtlust – hinnanguvaba ning turvalist. Seda, mida me päriselt kõik igatseme. Eriti lahe on see, et saad seda kogeda koos oma kaaslasega. Raske uskuda?
Last but not the least. Kui õpime koos oma kaaslasega looma turvalist suhteruumi, probleemide rahulikku, hoolivat ja turvalist jagamist, üheskoos rõõmustamist ja ka kurvastamist, siis see on parim kingitus meie lastele. Lapsed õpivad vaid meie tegude ja eeskuju järgi ning see, mille õpime ära meie vanematena, on kingitus meie lastele. Lisaks saab laps olla rahulik ja õnnelik ning teha oma lapsetoimetusi (loe: olla ka rahulikum teismeline) vaid siis, kui ta ei pea olema vanemate vahelises ebaturvalises suhteruumis ning tema igapäevaseks ülesandeks pole poolte valimine või vanemate toetamine nende raskustes ja emotsioonides. Rahulik ja hooliv suhteruum on võimalik (loe:vajalik) luua ka siis, kui oled oma partnerist lahku läinud. Eriti vajalik on see just laste jaoks, kelle läbi oled oma eksiga seotud kogu järgneva elu.
Ehk siis – julge teha see samm ja astuda koos oma kaaslasega ühise arengu ja kasvamise teele. See teekond pole alati väga mugav ja lihtne, aga on väga seda väärt.
Parem varem kui hiljem või parem hilja kui mitte kunagi.:)
Kui tunned huvi selle teekonna vastu, siis kirjuta mulle urme@urmeraadik.ee
Olete alati oodatud!
